PuudeUudised 1 – 01.02–07.02.2021

Loodus tühja kohta ei salli ehk uudis sellest, et ajakirja Puutepunkt enam ei ilmu, kannustas mind viima ellu oma kunagist ideed puudeuudistest. Et n-ö päris-uudiseid ma ise teha ei jõua, koostan siia lehele blogipostitusi Eestis ilmunud või Eestiga seonduvatest puueteteemalistest uudistest.

Esimesed postitused teen pigem katse-eksitusmeetodil, sest ma täpselt veel ei tea, mida või kuidas ma teha tahaks või peaks või tulevikus teha plaanin. Täpsem formaat jne selguvad aja jooksul, kommentaarid parandusettepanekutega või ka näiteks märkamata jäänud puudeuudiste kohta on vägagi teretulnud.

Mugavamaks lugemiseks lisasin lingid (mis peaks avanema uues vahekaardis/tabis) artiklite pealkirja külge ning jaotasin lood allikate järgi nimekirjadesse. Tärniga tähistan maksumüüriga artikleid ja ka neid portaale, millele mul tellimust tehtud ega seega täit ligipääsu ei ole. Mõne artikli alla lisan ka oma kommentaari, kas selgituseks või oma arvamuse avaldamiseks. Pikema lisajutu panen kunagi spoileri taha peitu, kuid praegu ma veel seda ei oska. Äkki õpin nädala jooksul selgeks.

On allikaid, mida ma ei pruugi isiklikel põhjustel kajastada. Arvamuskommentaarid peegeldavad mu isiklikke vaateid ning ei pruugi ühtida lugeja või üldise avaliku arvamusega. Palun postitust loata mitte kopeerida.

Algne postitus (08.02.2021).
Muudetud 09.02.2021. Viimase muutmise käigus lisasin paar uudist, kuupäevad ning üritasin viiteid vastavalt väljaannete refereeringutingimustele ümber vormistada.

Puutepunkt lõpetab ilmumise + viimane number

ERR

  • Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid (Novaator, 04.02.2021)
    • Skisofreeniat peetakse tänapäeval ka neuroerinevuseks (neurodiversity, lisainfo (inglise keeles))
    • Artikli pealkiri on eksitav, sest sellest võib jääda mulje, nagu ainüksi skisofreeniadiagnoos põhjustaks suremust. Tegelikult on põhjuseks tõenäoliselt sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja ilmajäetus, mis põhjustavad skisofreeniaga inimestel stressi (mis võib nt tsütokiinitorme põhjustada) ja raskendavad nende ligipääsu nii arstiabile kui ka adekvaatsele elujärjele üleüldiselt.

  • Erisaade | Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemiad (Kultuur, 04.02.2021)
    • Rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia sai Eesti meremuuseum kõigile ligipääsetava Paksu Margareeta püsinäituse loomise ning merekultuuride hoidmisele pühendumise ja meret meretraditsioonide ja merepärandi populariseerimise eest.
    • Sama uudis ka Õpetajate lehes, veidi pikema jutuga (07.02.2021)

  • Narva tahab eakate ja puuetega inimeste olukorra parandamiseks rajada kolm sotsiaalobjekti (Uudised, 05.02.2021)
    • Hooldekodud on institutsioonid. Pelgalt päevakodud aga ei leevenda omastehooldajate hoolduskoormust piisaval määral.
    • Nende asemel võiks rakendada pigem kaitstud ja/või toetatud elamisvõimaluste loomine ning välja töötada erinevaid isikliku abistaja teenuseid. (terminoloogia osas on veidi lahknevusi, vajadusel võin eraldi postituses erinevaid kogukonnapõhise hoolduse asutusi-võimalusi täpsemalt selgitada)

Ekspress Meedia väljaanded

Postimees*

Õhtuleht

Geenius*

Sirp (05.02.2021)

Sirbis ilmus sel nädalal kaks artiklit, mis pole otseselt puuetega seotud, kuid mis neid siiski mainivad. Lood on väga huvitavad ning nendes sisalduv kaasatus südantsoojendav.

Õpetajate Leht

  • Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna konkurss (04.02.2021)

  • Kaasav haridus ehk Elevant keset tuba (05.02.2021)
    • Kerge lugemine sellest, milline kaasav haridus võiks olla, ehkki tundub, et füüsiliste puuetega õpilased jäävad autori tähelepanuta.
    • Kommentaarid on paraku oodatult masendavad ja küünilised, väljendades umbkaudu sama suhtumist, mille osaks mina ja teised puuetega inimesed eesti haridussüsteemis saanud on.

  • Viiruskriisi eriuuring tõi välja hariduse sõlmkohad (05.02.2021)
    • Puuetega õpilasi mainitakse, aga ainult põgusalt.
    • Kaugõppele üleminek jms oleks kulgenud palju kergemalt, kui meil oleks olnud olemas kaasaegsed koduõppesüsteemid. Ent kuna neid vajasid vaid puuetega õpilased, ei peetud neid varem piisavalt vajalikeks. Nüüd aga on juba päris hilja ja minu arust üsna häbi ka, et aasta jooksul pole suudetud ses osas justkui mingitki olulist läbimurret saavutada.

Eesti Inimõiguste Keskus

Euroopa Komisjon

Sotsiaalministeerium

Tervise Arengu Instituut

Regionaalhaigla

Eesti Autistlike Naiste Ühing

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Omastehooldus

Eesti Tsöliaakia Selts

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga