PuudeUudised puhkuse eri 2 – 06.10.2021

Tere jälle!

Erinevatel põhjustel pidin PuudeUudiste tegemisest paraku pikema pausi tegema. Nüüd olen aga uue hooga jälle tagasi ning seekord olen ühe kalli sõbra abil suutnud esimese suurema uuendusegi ära teha – nimelt peaks FaceBook nüüd näitama PuudeUudiste linkimisel paremat eelvaadet. Paari asja pean ses osas ilmselt veel nikerdama, kuid algus on vähemalt tehtud ja motivatsiooni edasinikerdamiseks on ka.

Mis tänasesse postitusse puutub, siis mul kogunes eemaloldud aja jooksul kokku ~400 artiklit, millest valisin postitusse lisamiseks välja mõned, mis tundusid oluliseimad. Sel nädalal pärinevad uudised neljast suuremast uudisteportaalist, ülejärgmisel nädalal lisandub uudiseid ülejäänud allikatest, mis mul praegu nimekirjas on, ning sellest ülejärgmisel ehk esimese plaani järgi umbes kuu aja pärast ka kõik muu, ehk EPIKoja ja teiste ühingute jms uudised. Seda seetõttu, et tahan ka varasemaid uudiseid üle vaadata, ning kõike ma paraku korraga ei jõua. Samas on keeruliseks läinud ka näiteks Postimehest lugude otsimine, sest selle arhiivilehed on minu jaoks vägagi segadusttekitavad ja raskesti kasutatavad. Ilmselt jälgin PMi edaspidi palju pinnapealsemalt, kui varem. Tõenäoliselt muutub mõnevõrra ka kajastatavate artiklite valdkond, sest ma pean enda tervist rohkem hoidma ja ei jõua seetõttu ehk nii põhjalikku tööd teha, kui varem teinud olen.

Tärniga tähistan maksumüüriga artikleid ja ka neid portaale, millele mul tellimust tehtud ega seega täit ligipääsu ei ole. Arvamuskommentaarid peegeldavad mu isiklikke vaateid ning ei pruugi ühtida lugeja või üldise avaliku arvamusega. Palun postitust loata mitte kopeerida.

Sisuhoiatus: postitus sisaldab viiteid artiklitele, milles mainitakse muuseas söömishäireid, lastevastast vägivalda, suitsiidi, seksuaalset vägivalda ja eutanaasiat.

ERR

• Viipekeelsed uudised
  • 27.09, 28.09, 29.09, 30.09, 01.10, 02.10, 03.10.
    
    
• Liis Aavik: harvikhaiged otsivad ikka veel kohta tervishoiusüsteemis (Uudised, 25.05)
  
  
• Balti autorite koostöös valmivad inimõiguste teemalised miniraamatud lastele (Kultuur, 22.06)
  
  
• Terviseametis läks sooja tõttu raisku vähemalt 100 000 doosi vaktsiini ja ravimeid (Uudised, 29.06)
• Terviseamet kannab maha ilmselt kõik külmlaos olnud vaktsiinid ja ravimid (Uudised, 30.06)
  • Selle suve ilmselt üks suurimaid skandaale, kus vastutajaid millegipärast väga raske leida oli ning keegi justkui ei tahtnud ise vastutada ka.
  • Lisaksin seda, et teises artiklis mainitud immunoglobuliine ehk antikehi kasutatakse raviotstarbel ka näiteks reuma, hulgiskleroosi, erinevate vähkide ja paljude teiste haiguste raviks. Mõned antikehad on väga, väga kallid.
    
    
• Ministeerium tahab ennetuskavaga viia laste enesetappude arvu nulli (Uudised, 04.07)
  
  
• Paraolümpiasportlased astuvad varjust välja (Sport, 05.07)
  
  
• Ametnikud ei näe vajadust avalike veekraanide järele, linlased aga küll (Uudised, 06.07)
  • Loodan, et joogiveepunktidest rääkimisega ei lähe nii, nagu pinkidega oli, et nende vajadusest räägitakse, kuid linn(ad) ei tee tegelikult midagi ära.
    
    
• Tartu raudteejaama perrooni ümberehitus võib alata sügisel (Uudised, 16.07)
  • Järjekordne teema ligipääsetavusega, mida puudega inimesed on juba aastaid nõudnud, palunud, anunud, ent millega alles nüüd tegelikult tegelema hakati.
    
    
• Halvatud mehe ajulained muudeti esimest korda kõneks (Novaator, 19.07)
  
  
• Lennusadamas toimus taas purjetamissündmus erivajadustega inimestele (Sport, 19.07)
  
  
• Olav Ehala ja Jaan Pehk esinevad Tartu Autovabaduse puiesteel viipetõlkega (Menu, 21.07)
  • Kuna jõuame olukorda, kus igal suuremal üritusel on alati viipekeelne tõlge? Kirjeldustõlge?
    
    
• Koroonakriisis on eriti palju kannatanud ühiskonna raskustes grupid (Uudised, 22.07)
  
  
• Äärmuslikud ilmastikutingimused surmavad aastas viis miljonit inimest (Novaator, 23.07)
  • Ka kliimakriis mõjutab ennekõike ühiskonna haavatavamaid gruppe, sh puudega inimesi.
    
    
• Riik eitab kaotust puudega inimeste vedamist puudutavas kohtuasjas (Uudised, 27.07)
  • Ma ei saa hästi aru, kuidas riik eeldab, et bussifirmad peaksid tasuta tööd tegema.
    
    
• Paralümpiakomitee tunnustas 30 tegutsemisaasta jooksul olulist rolli kandnud inimesi (Sport, 30.07)
  
  
• Muudetav etendusasutuste seadus täpsustab teatrite rahastamist (Kultuur, 26.08)
  • “/…/ samuti peavad teatrid pärast seaduse jõustumist hakkama publikut teavitama, kas ja kuidas erivajadusega inimesed etendusele pääsevad.”
  • Etenduste ligipääsetavusest võiks rohkem juttu olla, nii etendamise ajal kui arhiiviversioonides, ent vähemalt mingigi edasiminek.
    
    
• Matz Topkin sai paraolümpial kuuenda koha (Sport, 03.09)
  
  
• Vastunäidustusega inimesed saavad edaspidi COVID-testi teha tasuta (Uudised, 09.09)
  
  
• Fotografiska ootab ideekavandeid psüühilise erivajadusega inimestele keskenduvale näitusele (Kultuur, 16.09)
  • Tähtaeg 15.10.2021.
    
    
• Riisalo: rahul saab olla, kui kõik hooldekodude töötajad on vaktsineeritud (Uudised, 16.09)
• Hooldekodud võivad pookimata töötajad lahti lasta, aga asendajaid on raske leida (Uudised, 16.09)
  
  
• Kolmandate koroonavaktsiini süstide tegemine võib alata oktoobris (Uudised, 21.09)
  Maaleht: Tanel Kiik: tagantjärele targana oleks võinud kohe nõrgema tervisega inimestele teha kolm doosi* (09.09)
  Eesti Päevaleht: Signe Riisalo: hooldekodude töötajad ja elanikud peavad esimesel võimalusel tõhustusdoosid saama* (17.09)
  Maaleht: Merits kolmandadest doosidest: maksame ootamisega kõva hinda, eriti hooldekodudes ja 65+ vanusegrupis* (20.09)
  • Kolmandatest doosidest räägiti juba tükk aega tagasi ning USAs ja ka mujalgi on neid juba mõnda aega ka soovijatele/vajajatele pakutud.
    
    
• ITK piirab plaanilist ravi kolmel erialal (Uudised, 23.09)
  • Ida-Tallinna keskhaigla avab reedest taas Covid-osakonna, mistõttu piiratakse plaanilist ravi siseerialadel, nagu kardioloogia, neuroloogia ja gastroenteroloogia.
    
    
• Parapurjetajad võistlevad esmakordselt Hansa 303 maailmameistrivõistlustel (Sport, 30.09)
  
  
• Vaegnägijateni jõudsid nelja eesti filmi kirjeldustõlked (Kultuur, 01.10)
  
  

Delfi

• Puuetega nooruki ema: saime Hiiumaal kontserdil šokeeriva elamuse osaliseks* (Eesti Päevaleht, 29.06)
  • Tavapärane esimene märkus – autism ei ole häire.
  • See lugu šokeeris ka mindki, sest (puudega) kontserdikülastajat ja ta saatjat häirinud mehe tegevus tundub minu jaoks täiesti vastuvõetamatu. Mul on raske isegi nüüd, oktoobris, tema väljavabandusi lugeda.
  • Kokkuvõttes tekitas see tunde, et vähegi märgatavamate või mingilgi moel peavooluühiskonnale harjumatute puuetega inimesed ei ole teretulnud ühiskonnas osalema.
    
    
• Kosmoseagentuur otsis uusi astronaute; huvilisi oli ka Eestist, üllatavalt paljud neist naised (Forte, 30.06)
  • “Tänavu said esmakordselt astronaudiks kandideerida ka füüsilise puudega isikud.”
    
    
• Malle Kobin taotles juba kolmandat korda vangistuse edasi lükkamist (Delfi, 30.06)
  Asi lõplik: kasulapsi väärkohelnud Kobin peab vanglasse ilmuma nädala aja pärast (Delfi, 01.07)
  
  
• Bipolaarse häirega Marianni pihtimus: kandsin tänaseni maski mitte ainult teiste, vaid isegi enda ees* (Eesti Ekspress, 06.07)
  • Maski kandmine ehk maskimine on väga levinud erinevate neuroerinevustega ning ka n-ö nähtamatute puuetega inimeste seas.
    
    
• Eestlased lõid migreeniäpi, mis aitab haigusega paremini toime tulla. Maailmas on 1,4 miljardit peavalupatsienti* (Tervis Pluss, 07.07)
  
  
• Kurt pereema käib Võru linnaga kohut viipekeele tõlketeenuse pärast* (Eesti Päevaleht, 13.07)
  
  
• Haigekassa ei kuula tipponkolooge. Melanoomist paranenud mees loodab igal hommikul, et vähk pole ööga tagasi tulnud* (Eesti Ekspress, 13.07)
  
  
• Arstid avastasid lapseootel ema kuklast tsüstid, aasta pärast jäi ta ratastooli…* (Pere ja Kodu, 17.07)
  • Tõenäoliselt paljudele silmiavav artikkel kolme puudega naise, kes on juhtumisi ka emad, lugudest.
  • Lisaks nt, et ratastooli ei ahelda, vaid annab liikumisvabaduse. Barjäärid, mis liikumisvabadust piiravad, tulevad hoopiski ühiskondlikust suutmissurvest, mis jätab muuseas mõju ka (inimtekkelisele) keskkonnale.
    
    
• Pikk koroonahaigus on raskemgi taluda, kui arvatud – ja hästi paistab see levivat laste hulgas* (Forte, 19.07)
  Õhtuleht: Tervis pole enam endine? Arst: koroona põdemine võib jätta sellised tervisemured nädalateks või isegi kuudeks* (Tervis, 19.09)
  • Esimeses artiklis on esitatud ka kaks fakti: kuni igal kolmandal pikka COVIDit põdenul on hiljem psühho- või neuroloogilisi häireid ning pikal COVIDil on üle 200 võimaliku sümptomi.
  • Nägin pikast COVIDist ja muudest sarnastest rääkivaid postitusi palju juba eelmisel kevadelgi kui kõik alles algas. Ingliskeelsed puueteringkonnad, milles viibisin, ennustasid seda kõike ka palju varemgi ette, ent nagu ikka, keegi ei kuulanud.
  • Nüüdseks, sügiseks, on ilmunud päris palju erinevaid artikleid (nt teine lingitud artikkel), mis räägivad kas nn pikast COVIDist või tüsistustest, mis haigestudes tekivad. Tegu ei ole enam ammu millegi erandlikuga.
    
    
• Jekaterina Maadla: kes tõlgiks arstile Lasnamäe memme juttu?* (Eesti Päevaleht, 19.07)
  • Keeleline ligipääsetavus meditsiiniline on tõsine probleem. Lisaks ei tohiks unustada ka viipekeelt ning arstide üleüldist suhtlemisoskust, sh oskust edastada patsientidele vajalikku infot neile täielikult arusaadaval viisil.
  • Arstiabi kättesaamatus või barjäärid suhtlemisel võivad viia väga tõsiste (loe: eluohtlike) tagajärgedeni.
    
    
• Tallinn ei lubanud linnaruumi plakateid, mis alltekstina kritiseerivad linna sotsiaalteenuseid* (Eesti Ekspress, 20.07)
  • Parafraseerides üht kommentaari, mida toona sotsiaalmeedias nägin: “Vapi kasutamine on vääritu, aga oma rahva hooletussejätmine ei ole?” (Palun väga vabandust autori käest, aga kahjuks ma ei mäleta enam, kes või kus niimoodi ütles)
    
    
• Üleravitud vähihaige mehe tütar: see, mis juhtus minu isaga, ei tohi juhtuda teistega* (Eesti Ekspress, 17.08)
  
  
• Vaktsiinivastane hooldaja nakatas 18 patsienti, kolm neist suri* (Maaleht, 13.09)
  
  
• Mitu enesetapukatset teinud Triin-Mary: „Vanematele ütlesin alati, et minuga on kõik korras“* (Eesti Ekspress, 14.09)
  
  
• Vaktsiinist keeldujate tõttu ähvardavad seljatatud haigused tagasi tulla* (Eesti Päevaleht, 15.09)
  
  
• Kohalikel radadel | Video: Kõrged äärekivid ja järsud kalded Haapsalu teedel sunnivad ratastooliga liiklejad autoteedele* (Eesti Päevaleht, 19.09)
  • Tegelikult üsna sagedastiesinev probleem kogu riigis. Probleemid on üleval olnud kaua, puuetega inimesed on neist väga kaua rääkinud ning samas progress on tohutult aeglane. Ka nt sellistes kohtades, kus KOVides on ka neid inimesi, kes puuetega inimeste probleemidest teadlikud olema peaksid.
  • Subtiitriteta videos osutatakse ka ühele teisele levinud nähtusele, kus avaliku ruumi korrastamisel mõeldakse (liikumis-) puuetega inimestele alles siis, kui kõik valmis on, mistõttu tuleb hiljem valesti tehtu parandamiseks veelgi lisaressursse kulutada.
  • Tänavad ei peaks puuetega inimeste jaoks olema justkui takistusrajad, mille läbimist eraldi õppima peaks.
    
    
• Puudega lapsed tunnistati paberil ühtäkki terveks | Šokis ema: kuidas nüüd rahastada meile nii olulist erituge?* (Pere ja Kodu, 20.09)
  • Aspergeri sündroomi kui sellist ei ole kõige uuemate, varsti ka Eestis kehtima hakkavate ravijuhendite järgi olemas ning selle termini kasutamine on üleüldiselt taunitav, sest Hans Asperger oli (väidetavalt) nats. Terminoloogia osas oleks veel arutleda, kuid ei jõua praegu.
  • Ma ei suuda juhtiveksperdiarsti sõnu uskuda. Üleüldiselt on mul väga keeruline mõista Sotsiaalkindlustusameti motivatsiooni ja põhjendusi selle osas, mis puudutab praegu toimuvat puuete määramise hulga tõsist kärpimist. Puue ei ole vaid sõna või hinnang paberil, vaid ka identiteet. Ning ükski puudeta inimene ei saa tegelikult määrata seda, kas puudega inimene ise poeab end puudega inimeseks või arvab endal puuet olevat. N-ö ametlikus võtmes aga tähendab siiani puudeastme vähendamine või puude “ära võtmine” seda, et inimesed jäävad siiski vajalikust abist ilma, sest KOV ja isegi riik ei suuda baastasemel teenuseid tagada ning üritavad teenuste tagamisest lausa eemale põigelda (vt teisi uudiseid selleski postituses).
  • Kuna tunnen, et ma ei suuda tegelikult oma mõtteid selgelt väljendada ega adekvaatselt kokku võtta, kirjutan sel teemal kunagi kindlasti pikemalt ka.
    
    
• Suur lugu | Viimasel aastal koges Eestis vägistamist hinnanguliselt 7400 inimest. Ohver: keegi ei kuulanud mind. Jäi tunne, et ise olin paha laps* (Eesti Ekspress, 21.09)
  • Väga karm, kuid oluline lugemine. Loost leiab ka minu antud kommentaari.
  • Feministeeriumis saab lugu ka tasuta lugeda.
    • Seksuaalvägivalla ohvrid Eesti õigussüsteemi nõiaringis: kohtupidamine tundub sageli hoopis ohvri üle käivat (24.09)
      
      
• Eestis lubatav õhureostus on tervisele ohtlik ja iganenud soovitustel põhinev (Forte, 27.09)
  • Mõjutab kindlasti ka paljusid puuetega inimesi.
    
    
• Lastehaigla vaimse tervise keskuses on ootejärjekord kohati üle aasta. Juht hetkereaalsusest: personalikriis süveneb* (Eesti Päevaleht, 28.09)
  
  
• Diabeedihaigete elu muudab lihtsamaks nüüd ka Eestis kättesaadav revolutsiooniline glükoositaseme jälgimise seade (Tervis Pluss, 29.09)
  
  
• Tänavu on proovinud endalt elu võtta mitu korda rohkem lapsi kui mullu* (Eesti Päevaleht, 29.09)
  
  

Postimees*

• Lapsele invalifti soovinud ema sai kohtus võidu naabrite üle (Saarte Hääl, Monika Metsmaa, 24.06)
  Lapsele invalifti soovinud ema sai kohtus naabrite üle võidu* (Saarte Hääl, Monika Metsmaa, 29.06)
  
  
• ITK renoveeris reumatoloogiakeskuse (Pm Tervis, PM Tervis, 29.06)
  
  
• Otse Postimehest ⟩ Roald Johannson juhib tähelepanu ligipääsetavuse probleemidele (Postimees, Nele Kullerkupp, 08.07)
• Jakob Rosin: ligipääsetavusest jääb kõikjal vajaka* (Pm Eesti, Nele Kullerkupp, 12.07)
  • Esimese artikli juurde käiv järelvaadatav video ei ole ligipääsetav, allolevad videod, millest pealkirigi räägib, aga on.
    
    
• Teadlased avastasid autismi ja teiste arenguhäirete uue geneetilise tõukejõu (Pm Tervis, PM Tervis, 14.07)
  • Jagan siinkohal EANÜ postitust selle artikli kohta.
    • Autism ei ole haigus, vaid loomulik ja normaalne vähemusneuroloogia, seega ei vaja see ravi. Ka on suur osa autistidest autismiravi kui eugeenilise kontseptsiooni vastu, kuna selle eesmärgiks on autismi ehk autistlike inimeste kaotamine. Ka peetakse autismiravi kontseptsiooni üheks autismivaenu ilminguks.
    • Autistid ise sooviksid, et teadusuuringud liiguks eemale autismile ravi otsimisest ning uuritaks autistide jaoks tegelikult olulisi asju: seda, kuidas me neuroloogia täpselt funktsioneerib, kuidas leida paremaid lahendusi meie poolt sageli põetavatele haigustele (epilepsia, EDS, gastroenteroloogilised probleemid, söömishäired, meeleoluhäired jne) ning kuidas parandada autistidesse suhtumist ülejäänud populatsiooni seas ja meie üleüldist elukvaliteeti.
    • Autismile ravi otsimine neid eesmärke ei teeni, vaid süvendab hoopis negatiivseid hoiakuid autistide suhtes ja halvendab seega autistide olukorda.
      
      
• Kuidas kohandada kodu liikumisraskusega inimesele? (Pm Tervis, PM Tervis, 16.07)
  
  
• Haigekassa analüütik selgitab, kuidas võiks vähendada ravikulusid kuni 80 protsenti (Pm Tervis, PM Tervis, 19.07)
  • Lisasin selle artikli, sest selle teemapüstitus tundus mulle pehmeltöeldes problemaatiline. N-ö elustiilihaigused, mida seal peamise probleemiallikana esitleti, ei tulene sageli pelgalt inimese vabatahtlikust elustiilist, vaid neil on palju sügavamad sotsiaalsed, majanduslikud jne põhjused. Nt ületöötamine, stress, vaesus – kusjuures vaesust seostatakse riskifaktorina järjest suurema arvu erinevate haiguste ja tervisekahjustustega.
    
    
• Uskumatu ⟩ Puudega laste kool sai loa õpilaste peal elektrišokki kasutada (Elu24.ee, Kert Avasalu, 20.07)
  • See juhtum näitlikustab hästi seda, miks nt Eestiski seisavad autistidest eneseesindajad erinevate ABA jt “teraapia”vormide vastu.
    
    
• Pimeda juhtkoer – lemmik, kes on rohkem kui sõber* (Lemmik, Maarja-Liis Orgmets, 25.07)
  
  
• 80 protsenti selle haigusega inimesi ei teagi, et nad on viirusekandjad (Pm Tervis, PM Tervis, 27.07)
  Hepatiidipäev peaks suurendama teadlikkust hepatiidist ja selle ravist* (Järva Teataja, Merit Männi, 28.07)
  
  
• Plaažile plaanitakse tuua rannaratastoolid* (Pärnu Postimees, Marie Põdra, 30.07)
  • Alles aastal 2021? Alles siis, kui suve on järgi jäänud vaid üks kuu, kui sedagi?
    
    
• Füsioterapeudid jagavad näpunäiteid neile, keda vaevavad Covid-19 pikaajalised sümptomid* (Pm Tervis, Ly-Marleen Tamme, 03.08)
  
  
• Lühikese soole sündroomiga beebi nõuab vanematelt topelthoolt (Pm Tervis, Dr Mari-Liis Ilmoja, 17.08)
  
  
• Erivajadusega laste vanemate võitlus kooliga tundub lõputu* (Pm Eesti, Alexandra Saarniit, 30.08)
  
  
• Haigus on võtnud noorelt naiselt töö, karjääri ja jalad. Siiski ei anna ta alla (Tartu Postimees, Aime Jõgi, 01.09)
  • Videol ei ole subtiitreid, kuid artiklis on suur osa jutust olemas.
    
    
• Haigekassa elab lisarahasüstidest* (Postimees, Kadri Tammepuu, 07.09)
  
  
• Maarja-Liis Orgmets: “Eesti pimedate ringkond on väike ja tõesti piisabki vaid ühest inimesest, kes näitab suuna kätte”* (Virumaa Teataja, Lisette Luik, 11.09)
  
  
• Arengunõustajad toetavad puudega noori (Pm Tervis, PM Tervis, 16.09)
  
  
• Haruldast nahahaigust põdev Esta: vahel ikka mõtlen, miks just mina selline olen* (Elu24.ee, Kristiina Reimand, 20.09)
  Paratamatu haigus, mis paneb inimesi viltu vaatama* (Kuuuurija, Kuuuurija, 20.09)
  
  
• Tüvirakusiirdamine – kas viimane õlekõrs?* (Pm Eesti, Kadri Tammepuu, 21.09)
  
  
• Neeruvähiga võitlev võrulanna pöördus vähiravifondi poole (Lõuna-Eesti Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, 21.09)
  Neeruvähiga võitlev eestlanna: ma nii väga armastan oma lapsi ja ei taha, et nad minust ilma jäävad (Pm Tervis, PM Tervis, 21.09)
  Valgamaa mees vajab kallist vähiravi: «Ei tahaks peret alt vedada» (Lõuna-Eesti Postimees, Tiit Loim, 24.09)
  • Vähiravifond Kingitud Elu ootab püsiannetajaid, sest abivajajate aitamiseks raha napib. Abivajajaid pöördub nende poole (pea) iga päev.
    
    
• Omavalitsused arutasid riigi korraldatava 13 sotsiaalteenuse- ja toetuse üle andmist kohalikele omavalitsustele (Järva Teataja, Järva Teataja, 26.09)
  • Oeh.
    
    
• Õigeaegne diagnoos aitab ka lähedasi* (Pm Tervis, Chris Ellermaa, 28.09)
  
  
• Uuring: õigeaegselt ravimata depressioon läheb riigile maksma miljoneid eurosid (Pm Tervis, PM Tervis, 28.09)
  
  

Õhtuleht

• 18aastaselt ratastooli! „Purjus peaga rooli minek on paras Vene ruleti mängimine. Kunagi ei tea, millal see pauk käib.“* (Uudised, 28.06)
• Purjuspäi õnnetusele vastu: „Mõtlesin küll, et tegelikult ei tohiks mootorrattaga sõitma minna, kuid adrenaliin läks nii üles…“* (Uudised, 29.06)
  • Ratastooli ja puuete kasutamine hoiatusmeetoditena on suutmissurveline. Õnnetusi juhtub tõesti ka ennetatavate või tegelikult seadusvastaste tegude tõttu, kuid see ei tähenda, et liikumisabivahendid või puuded oleks midagi, millega inimesi hirmutama peaks või võiks. Selliseid hoiatusartikleid jms saaks tõenäoliselt kirjutada ka teistsuguse rõhuasetusega.
    
    
• Ühest söömishäirest arenes teine! Alakaaluline ortorektik: „Ainus mõte, mis oli pidevalt kuklas, oli toidu kvaliteet.”* (Uudised, 28.06)
  • Ortoreksiat ei tunnistanud veel mõne aasta eest nii mõnedki pika staažiga vaimse tervise alal töötavad professionaalid (räägin nii oma kui sõprade kogemusest).
    
    
• Tartu Ülikooli tudengid saavad küsida õpinguteks abi (Uudised, 29.06)
  • Tartu Ülikooli senat võttis mai lõpus vastu uuendatud õppekorralduseeskirja, mille koostamisse ja vastuvõtmisesse ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus oma panuse andis: uude õppekorralduseeskirja (ÕKE) on nüüdsest lisatud üliõpilaste õigus küsida hariduslike lisavajaduste puhul kohandusi õppetöös.
  • Lõpuks! Mul ja paljudel teistel tuttavatel, kes on ka neuroerinevad, oli ja on kahjuks TÜs väga keeruline toime tulla olnud. Näiteks ei mõista õppejõud sageli asju, mis meil takistusi tekitasid või tekitavad ning sellest tekivad omakorda erinevad probleemid, mis võivad ka õppeedukust mõjutada. Loodan, et need uuendused aitavad nii tudengeid ja töötajaid.
    
    
• Skisoafektiivse häirega neiu: „Olen selle üle väga uhke, kuidas viimase maania ajal toimisin.“* (Uudised, 05.07)
  
  
• Sügava liitpuudega tütre ema: soovin nii väga, et temast oleks saanud täisväärtuslik inimene koos kõigi võimalustega* (Naisteleht, 10.07)
  • Mis teeb inimesest “täisväärtusliku” inimese?
  • Mis või kes võtab puuetega inimestelt võimalusi?
  • Mõnevõrra retoorilised küsimused, mida artikkel minu mõtteis tekitas. Vihjena võin öelda, et esimese küsimuse vastus ei ole suutmissurveliste normide järgimine, kuid teise oma võib küll see olla.
    
    
• Hirm jääda elavaks juurviljaks! Mille taha on takerdunud patsiendi elulõpu tahteavalduse loomine?* (Uudised, 10.07)
  • Veider/kohatu pealkiri, kuid üsna (vastu-) oluline teema.
  • Eutanaasiast rääkides olen viimasel ajal näinud üha rohkem uudiseid Kanadast, kus MAiD (Medical Assistance in Dying ehk meditsiiniline tugi suremisel/suremiseks) tõttu on surnud inimesed, kelle peamine probleem on hoopis see, et neil ei ole võimalik kuskilt vajalikku abi saada. See ei ole normaalne olukord, kus inimesed, kes saaks adekvaatse ravi ja toega hea elukvaliteediga elu elada, valivad selle puudumisel surma. Kardan, et praeguses Eestis oleks sarnane, kui mitte veelgi halvem seis.
    
    
• Aastaid kestnud ärevushäire! „Mulle näis, et kõik vaatavad ja naeravad mind…“* (Tervis, 19.07)
  
  
• Appi, peas kihutavad sajad mõtted! Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega naine: „Jäin keskendumisvõimetuse tõttu tööst ilma ja hiljem ei julgenud uut kohta otsida.“* (Uudised, 20.07)
  • Ei ole olemas autistlikke jooni ning “neuroerilise” asemel võiks kasutada neutraalsemat terminit “neuroerinev”.
  • Artiklist kajastus probleemseid seisukohti puuetega töötajate osas, nt “/…/ puuetega inimesed on töötajatena lojaalsemad ja motiveeritumad.” võib lugeda nõnda, nagu saaks puuetega töötajatega palju karmimalt ringi käia, kui puudeta töötajatena, sest ega nad mujal tööd ei saa jne jne.
    
    
• Segased lood ilusa fassaadi taga | Pere hageb uhiuut autistlikele noortele ehitatud küla. Nördinud ema asutuse loojale: „Tee oma rahaasjad korda!“* (Uudised, 03.08 (veebis algselt 28.07))
• Sotsiaalkindlustusameti spetsialist autistidele ehitatud küla segastest rahaasjadest: vaatame toimuvat kurvalt pealt ja laiutame käsi* (29.07)
  • Ei läinud aastatki, kui tekkisid esimesed probleemid. Väga kurb, et asjad nii on läinud. Vaatamata oma üsnagi õigustatud skeptilisusele, lootsin siiski, et puuetega noortel läheb hästi.
  • “Mari nuttis lohutamatult ja hakkas ema sõnul surmast rääkima – nii otsustasid ka Õunapuud Liikvast lahkuda.”
    
    
• Koera kõhunäärmest pärit insuliin kinkis suhkruhaigetele elu* (Ajalugu, 30.07)
  • Möödus 100 aastat esimese tõhusa diabeediravimi edukast katsetamisest.
    
    
• Kas sina oskaksid aidata? Epilepsiasse haigestunud Helen: usun, et paljud ei tea, kuidas peab käituma, kui epileptikul hoog peale tuleb* (Naisteleht, 05.08)
  • Artikli lõpus viidatakse Eesti Epilepsialiidu ravijuhendile, mida on kasutatud nt TÜKi Närvikliiniku kodulehe nõuandelehel: LINK.
    
    
• Susannah Kaul pääseb sünnidefektist hoolimata olümpiale: tuleb olla järjepidev ja natuke jonnakas!* (Naisteleht, 07.08)
  
  
• Puudega inimeste imeline tervenemine! „Tegemist ei ole aadlitiitliga, mis, kui juba määratud, siis kestab surmani.“* (Uudised, 08.08)
  • Ülalpool juba kommenteerisin sarnasel kui mitte samal teemal. Rohkem ei jõua. Ohkama ja meeleheitele võtab.
  • SKA ekspertarsti suhtumine on pehmelt öeldes jahmatav. Puude ja aadlitiitli võrdlemine on nii kohatu, et olen siiani sõnatu.
    
    
• Terve elu ratastoolis olnud Helen: „Uus mina sai alguse kuus aastat tagasi, mil käisin esimest korda puuetega inimeste laagris.“* (Naisteleht, 15.08)
  • Artikkel on üsna hea illustratsioon sellele, kui isoleeritult on (liikumis-) puuetega inimesed elama pidanud. St praegu on asjad tänu internetile veidi paranenud, kuid ligipääsetavus jne tekitavad ikkagi väga suuri probleeme.
    
    
• Raske soolehaigusega naine: „Raske on ette kujutada, kuidas inimene suudaks üksi kõik selle läbi teha.“* (Tervis, 29.08)
  
  
• Kingi lootust: toeta noore ema võitlust agressiivse rinnavähiga! (Tervis, 08.09)
  
  
• Vaktsiinivastaste seisukohad pole sajanditega palju muutunud: „Kukutage meditsiiniline türannia“ ja „Pigem vangla kui vaktsineerimine!”* (Ajalugu, 18.09)
  
  
• Kohus leevendas ema karistust: tütre surma põhjustamise eest kaheksaks aastaks trellide taha mõistetud naine sai kaks aastat tingimisi* (Uudised, 27.09)
  • …
    
    
• Leukeemia seljatanud Kairi: heale keskendumine aitab teinekord hullemate aegadega toime tulla* (Naisteleht, 01.10)
  
  
• Kate Mossi tütar kandis moepüünel raskele haigusele viitavat seadeldist (Elu, 01.10)
  • Pealkiri on jälle nagu ta on, kuid see on tore, et erinevad puuded ja abivahendid meediapildis esile kerkivad ja ehk ka argistemaks muutuvad.